Kas lehti peab üldse koristama? Mis juhtub muruga lehtede all

Lühike vastus

Kui muru paistab lehtede vahelt veel umbes poolenisti välja, jäta riisuja nurka. Aja lehed niidukiga peeneks ja ongi kõik. Kui lehti on rohkem kui muru, tuleb need ära korjata.

Õhuke kiht ei ole probleem, see on väetis

Michigani osariigi ülikool on seda mõõtnud alates 1991. aastast. Tamme- ja vahtralehed, niiduk peale, leht murusse tagasi. Kuue tolli ehk umbes 15 sentimeetri paksune kiht läks sisse ilma nähtava kahjuta. Aastatega tuli välja rohkem: katselappide mullas kasvas orgaanilise aine hulk, umbrohuseemned idanesid halvemini, kevadine rohetamine tuli varem ja väetist kulus vähem kui kontrollalal.

Ausalt öeldes ei paneks ma kätt tulle selle eest, et 15 sentimeetrit töötab ka Eestis. Michigan ei ole Märjamaa. Meie sügis on märjem, lumi tuleb varem ja jääb kauemaks. Aga suund on piisavalt selge: õhuke lehekiht ei ole murule vaenlane, ja see, et keegi riisub septembris iga kollase lehe taga, on lihtsalt raisatud nädalavahetus.

Kui tahad seda ise teha:

• tõsta niiduki lõikekõrgus kõige kõrgemale
• käi üle kaks või kolm korda, kuni tükid on peopesast selgelt väiksemad
• tee seda kuiva või kergelt kastese lehega, mitte pärast kolmepäevast vihma
• multsimisniiduk saab korraga rohkemaga hakkama, tavaline niiduk vajab lihtsalt rohkem ringe

Terve leht ei lagune. Peeneks aetud leht kaob murusse paari nädalaga. Kogu vahe on selles, kas tükid mahuvad rohuliblede vahele või jäävad pinnale vedelema.

Kus piir jookseb

Piir ei ole teadus, see on rusikareegel, aga hea rusikareegel. Ameerika ülikoolide aiandusnõuanded ütlevad: multsi seni, kuni näed veel umbes poolt murupinnast. Kui enam ei näe, korja kokku ja vii komposti. Põhjus ei ole ilu, vaid see, et liigne lehejääk soodustab talvekahjustust.

Üks täiskasvanud vaher ületab selle piiri üksi. Kaks vahtrat ja multsimisest rääkimine on juba enesepettus. Enamik kruntidest, mille jaoks meid tellitakse, on sellest kohast ammu üle, muidu ei tellitaks.

Mis paksu kihi all tegelikult toimub

Rohi ei lõpeta sügisel kasvamist. Maapealne osa aeglustub, juured töötavad senikaua, kuni muld on plusskraadides. Selleks on vaja valgust ja õhku.

Kuiv leht ei võta kumbagi ära, sest tuul liigutab teda ja vahed jäävad sisse. Märg leht võtab. Ta liibub vastu maad, kleebib end naaberlehe külge ja moodustab pinna, mis meenutab pigem kilet kui kattematerjali. Vihma ja külma vaheldumine surub selle veel tihedamaks. Paari nädalaga on all rohi kollane. Kuu ajaga on osa sellest surnud.

Sellepärast ongi oktoobrikuine lehekiht ohtlikum kui täpselt sama kogus lehti septembris. Kogusega on kõik korras, probleem on sadu.

Lumiseen teeb selle kahju, mida sa kevadel näed

Enamik inimesi arvab, et kevadised pruunid laigud murus on külmakahjustus. Tavaliselt ei ole. Suurema osa teeb lumiseen, ladina keeles Microdochium nivale.

Seen talvitub puhkeseisundis seeneniidistikuna lehtedes ja murus olevas vildis. Kasvamiseks ei ole tal soojust vaja, ta töötab edasi ka nulli lähedal, kui muld pole läbi külmunud ja lumi hoiab pinnase niiske ja pimeda. Ehk siis paks lehekiht ehitab talle kodu. Briti kuningliku aiandusseltsi tõrjejuhis algab sellest, et lehed ja vilt tuleb murult ära saada, ja Ameerika ülikoolide murunõuanded ütlevad sedasama.

Eesti oludes on sellel pikk aeg mõjuda. Riigi ilmateenistuse järgi tuleb püsiv lumikate esimesena Haanja, Otepää ja Pandivere kõrgustikule ning Kirde-Eestisse, keskmiselt detsembri esimesel dekaadil, ja sulab alles märtsi lõpus. Neli kuud pimedat ja niisket, täpselt selle peal, mille sa oktoobris tegemata jätsid.

Ja kui jätta üldse tegemata?

Muru ei sure ära. Ma ei hakka siin hirmutama. Aprillis tuleb lume alt välja muru, kus on kollakaspruunid laigud, kohati vilt ja paljas muld. Suve jooksul taastub see ise, lihtsalt aeglaselt, ja vahepeal jõuavad paljad kohad ära kasutada võilill ja hein.

Tüütu koht on see, et kevadine parandus on rohkem tööd kui sügisene koristus. Vilditud muru tuleb kammida, laigud külvata ja neid kuu aega niisutada. Riisumine oleks võtnud ühe laupäeva.

Lehed on head, lihtsalt mitte murul

Peenral on paks lehekiht selgelt kasulik. Marjapõõsaste, vaarikate ja püsikute ümber talvitub see hästi, hoiab mulla niiske ja pärsib umbrohtu, ja kevadeks on suur osa sellest juba mulla sees. Osa meie klientidest laseb koristatud lehed just sinna, mitte äraveole, ja see on mõistlik.

Äravedu on ikkagi kõige mugavam siis, kui krundil lihtsalt ei ole kohta, kuhu neid panna. Mis see maksab ja kuhu lehti ise viia tohib, on kirjas eraldi loos.

Korduma kippuvad küsimused

Kas lehti peab murult ära koristama?

Mitte alati. Kuni muru paistab lehtede vahelt umbes poolenisti välja, aja need niidukiga peeneks ja jäta murusse. Rohkema koguse juures korja kokku.

Kas lehed tapavad muru ära?

Paks märg kiht tapab, aga mitte üleöö. Valguseta rohi kahvatub paari nädalaga ja hõreneb umbes kuu ajaga. Suurema osa nähtavast kahjust teeb lumiseen, mis talvitub just selles kihis.

Kas oksi ja käbisid peab ka koristama?

Käbid ja okkad ei tee murule sedasama, sest nad ei moodusta tihedat kihti. Okaspuud ei tõsta seepärast ka meie kalkulaatoris hinda.

Millal on koristamiseks õige aeg?

Peamine aken on oktoobri algusest novembri alguseni ja see on kitsam, kui tundub. Kuupäevad on loos millal lehti koristada.

Mis see teenusena maksab?

Alates 70 eurost, tüüpilisel eramaja krundil 100 kuni 160 eurot. Arvutuskäik on hinnaloos, piirkonnad ja tellimine lehtede kokkukorjamise lehel.